Mine sisu juurde

Nama keel

Allikas: Vikipeedia
Nama keel (Khoekhoegowab)
Kõneldakse  Namiibia
 Lõuna-Aafrika Vabariik
 Botswana
Piirkonnad Oranje jõe piirkond, Namakwaland
Kokku kõnelejaid 251 000 [1]
Keelesugulus khoisani keeled
keskkhoisani keeled
nama keel
Ametlik staatus
Ametlik keel  Namiibia
Keelekoodid
ISO 639-3 naq
Nama keele leviala Namiibias
Nama keele leviala Namiibias

Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates[2] khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka [3]. Seda kõneldakse Namiibias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Botswanas[1]. Nama keeles on kasutusel ladina kiri.[1]

Nama keele rääkijaid on 251 100: Namiibias räägib seda keelt 200 000 inimest, Lõuna-Aafrika Vabariigis 50 900 ja Botswanas 200 inimest.[1] Nendes riikides räägitakse nama keelt enim Oranje jõe ja Namakwalandi piirkonnas [1]. Nama keel on oma rääkijate arvu poolest khoisani keelte seas üks elujõulisemaid.[4]

Nama keel on Namiibia riigikeel.[1] Nama keelt õpetatakse alg- ja põhikoolides, Namiibia Ülikoolis on seda keelt võimalik õppida doktoriõppe tasandini; loodud on namakeelsed raadiosaated ja grammatika ning välja antud sõnaraamatuid. Piibel tõlgiti nama keelde 1966. aastal. Keel on kasutusel ka asjaajamiskeelena.[1]

Nama keelel on neli dialekti: kesk-damara, damara, namidama ja sesfonteini damara.[1]

Nama keelele on iseloomulikud oraalse ehk suus tekitatud õhuvooluga ingressiivsed (sissehingamisel moodustatavad) konsonandidimihäälikud. Need on ainulaadsed, esinedes vaid Namiibia ja Lõuna-Aafrika khoisani keeltes, millest viimaste hulka nama keel kuulub.[5]

Nama keeles on 5 vokaali: /i e a o u/, millest kolmel, /ĩ ã ũ/, esineb ninahääliku allofoon. /a/ hääldub [ə] -na enne /i/ -d või /u/ -d.</ref name=Haacke/>

Konsonante on 31, nende hulgas 20 imihäälikut.[6]

Egressiivsed konsonandid (õhk voolab heli tekitamisel väljapoole):[6]

Bilabiaalsed Alveolaarsed Velaarsed Glotaalsed
Nasaalid m n
Plosiivid p ~ β t ~ ɾ k ʔ
Afrikaadid t͜sʰ k͜xʰ
Frikatiivid s x h

Imihäälikud:[6]

Afrikaadid "Teravad" imihäälikud Ortograafia
standardkuju
Dentaalsed Lateraalsed Alveolaarsed Palataalsed
Klusiilid ǀ ǁ ǃ ǂ ǃg
Nasaalid ᵑǀ ᵑǁ ᵑǃ ᵑǂ ǃn
Hõngushäälikud ᵑ̊ǀʰ ᵑ̊ǁʰ ᵑ̊ǃʰ ᵑ̊ǂʰ ǃh
Glotaalnasaalid ᵑ̊ǀˀ ᵑ̊ǁˀ ᵑ̊ǃˀ ᵑ̊ǂˀ ǃ
Frikatiivid ǀ͡χ ǁ͡χ ǃ͡χ ǂ͡χ ǃkh

Nama keel kuulub toonikeelte hulka, st intonatsioonierinevused eristavad sõnade tähendusi.[7] Nama keeles on neli distinktiivset tooni /a̋, á, à, ȁ/. Kõrge toon hääldub kõrgemalt (esinedes kõrgetel vokaalidel (/í, ú/ või nasaalidel /ń, ḿ/)) kui keskkõrgetel või madalatel (/é, á, ó/).[6]

Diakriitikud:[8]

á – tõusev toon

a – muutumatu toon

à – langev toon

ā – pikendatud häälik

ã – nasaal e ninahäälik

ä – eraldab vokaali diftongist e täishäälikuühendist

Rõhk asub enamasti esimesel silbil.[9]

Ortograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
Nama keele tund

Nama keeles on kasutatud erinevaid ortograafiavariante. Kõige levinuma kohaselt kasutatakse konsonante b, d, g madala tooniga sõnades ja konsonante p, t ja k kõrgema tooniga sõnades. W esineb ainult vokaalide vahel ja vastavalt tonaalsusele võib seda asendada b või p.[9]

Nama keeles esineb laiemalt levinud sõnajärje tüüp: subjekt-objekt-verb (SOV).[10] Keeles on kolm sugu: meessugu, naissugu ja kesksugu. Mees- ja naissoost sõnadel esineb ainsus, duaal (kaksus) ja mitmus, ent kesksoost sõnadel saab esineda ainult ainsus ja mitmus.[10]

Üldstruktuurilt on nama keel sünteetiline: paljud sõnad koosnevad lauses mitmest morfeemist (tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest (aglutinatsioon)).[11] Nama keel on flektiivne, st sõnad esinevad mitmesugustes käänetes ja pööretes: seal on palju tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone.[12]

Keelenäiteid

[muuda | muuda lähteteksti]
’áop ke ǁnã́ãpá mã́ã́
'mees' kääne 'seal' kauge minevik 'seisma'

'Mees seisis seal.' [10]

’áop ke ’àríp à mũ̀ũ
'mees' kääne 'koer' akusatiiv kauge minevik 'nägema'

'Mees nägi koera.' [10]

Levinud fraase:[13]

ǃGãi tses – Tere päevast!

ǃGãi ǁhoas – Tere hommikust!

ǃGãi ǃhoes – Tere õhtust!

Matisa – Kuidas läheb?

ǃGãise ǃgu re – Head aega!

ǃHaese mugus – Peatse nägemiseni!

Arvsõnu nama keeles:[14]

  • üks – /úí
  • kaks – /ám
  • kolm – !noná
  • neli – hàká
  • viis – kóro
  • kuus – !naní
  • seitse – huu
  • kaheksa – //xáísá
  • üheksa – kxòese
  • kümme – tìsí
  • sada – káí tìsí (otsetõlkes 'suur kümme')
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 The Ethnologue Nama, The Language of Namibia. Kasutatud 20.09.2013
  2. Bernard et al. 2000. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. Singapur: Koolibri
  3. Eesti Keele Instituut sub nama. Kasutatud 17.09.2013
  4. Encyclopædia Britannica, Khoekhoe languages.Kasutatud 24.10.2013
  5. Austin, P. K. 2009. Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbunud. Tallinn: Koolibri
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Beach, Douglas M. 1938. The Phonetics of the Hottentot Language. Cambridge: Heffer.
  7. Karlsson. 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
  8. Omniglot. The Online Encyclopedia of Writing Systems and Languages Khoekhoe (Khoekhoegowab). Kasutatud 24.10.2013
  9. 9,0 9,1 Haacke, Wilfrid. 1999. The Tonology of Khoekhoe (Nama/Damara). Quellen zur Khoisan-Forschung/Research in Khoisan Studies, Bd 16. Cologne: Rüdiger Köppe Verlag
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 The World Atlas of Language Structures Online, Khoekhoe. Kasutatud 24.10.2013
  11. About World Languages Nama. Kasutatud 24.10.2013
  12. Ariste. 1972. Maailma keeled. I Euroopa, Aasia ja Afrika keeled. Tartu.
  13. Hagman, Roy S. 1977. Nama Hottentot Grammar. Language Science Monographs, v 15. Bloomington: Indiana University
  14. Zompist. Numbers in 5020 Languages, sub Nama. Kasutatud 29.10.2013

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]